Udan bo’ot halo irigasaun karau ulun Betano hetan Estragus

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Reno Rafina Lopes/INFO-MAP

Same- Irrigasaun Karau ulun Betano hetan afeita husi inundasaun udan boot no sendimentu maka’as ba kanal irrigsaun ne’ebe fornese be’e ba natar hektares 650 iha area refere,  Diretora Jeral Agrikultura Hortikulrura no Irrigasaun,  Maria Odete do CeoGuterres ho nia komitiva hala’o vizita trabalhu hodi hala’o observa diretemente ba irrigasaun Karau Ulun Betano iha loron  (29/1) MunisipiuManufahi.

Maria Odete mos realsa,  Ami hala’o ona Dialogu ho agrikultór sira koalia kona ba irrigasasaun karau ulun, agrikultor sira kestiona liu konaba sedimentasaun kanal irigasaun ida ne’e,  ita hotu observa kanal irigasaun ida ne’e problema ho sedimentasaun maibe hau hare ona iha tanki bo’ot ne’e kanal irigasaun ne’e taka metin ho rai henek lolos ne’e ita halo manutensaun rutina para atu nune’e tempo bailoron ita suru tutuir rai henek ida ne’e para labele implika ba kanais primer no sekundariu.

Hare ba indikasaun orsamentu, kuandu ita halo mobilizasaun ba eskapadores ita presija orsamentu  ne’ebe  bo’ot tanba kada eskapador presija ense mina litrus 50 depois ita la iha tan tronton para atu tula eskapador husi fatin seluk ba fatin seluk entaun buat sira hotu ami hanoin Ministru rasik iha nia estaitmentu hatete katak 2019 ba oin ita la halo konstrusaun irigasaun foun ita konsentra ba iha manutensaun ba kanais irigasaun ne’ebe establese ona.

Iha oportunidade ida ne’e hau rasik mai halo observa ba iha irigasaun ne’e, tekniku sira sei mai halo levantamentu dadus atu hare tok solusaun saida solusaun adekuadu bele rezolve sedimentasaun ida ne’e.

Fotografia/Reno Rafina Lopes/INFO-MAP

Atu atende urjensia ba kanais irigasaun ida ne’e ita hotu hein orsamentu jeral 2019 ita hotu akompaina situasaun ida ne’e, sira tekniku nafatin serbisu tekniku nian ita nafatin propoin ba ita nia governu para iha solusaun.

Solusaun ida mak ne’e  tenke  mai hare hodi hasai sedimentasaun atu nune’e bele fasilita be’e .para longu praju halo estudus ida iha kanal irrigasaun ba ne’e para atu hare fatin hirak ne’ebe iha rai henek ne’e oinsa bele halo tan tanki ida hodi akumula raihek sira ne’e mai suru priorikamente ou ita buka solusaun seluk, maibe ida ne’e teknika sira mak mai halo estudu para ita bele halo ita nia proposta bele hadia.

Buat sira ne’e be akontense porkauza ita nia natureza ida ne’e ita sei hato’o ba it a nia Ministru iha nivel alto mak bele disidi ema tekniku apenas halo levantamentu dadus halo nia kalkulasaun ba kustu sba halo ninia manutensaun ou halo rehabilitasaun maibe desizaun ne’e iha nivel alto ninian.

Iha fatin hanesan,  Diretór Serbisu Agrikultura Munisipiu Manufahi,  Aurelio  dos Santos Marques hatutan, halo rehabilitasaun ba irrigasaun ne’ebe oras ne’e  dadaun afeita husi udan bo’ot rai henek taka tomak kanal irrigasaun,difikuldade ba orsamentu oras ne’e  araska oituan maibe ami kordena fila fali ho kompanhia local atu bele hasai  rai henek ida ne’e maibe depende ba ita nia orsamnetu, karik orsamentu la ihaamiseimobilizaitaniaagrikultor sira bele hasai rai henek nebe intipidu ba kanal irigasaun altenativu seluk maka ita hein orsamentu bainhira los mak agrikultor atu halo natar, irrigasaunidane’einvestehoorsamentu total 10 miloensdolaresamerikanogastabairrigasaunidane’e hodi hari’i iha Mota Karau ulun Betano.

Iha tempo badak MAP Munsipiu sei mobiliza agrikultores sira atu mai suru sai rai henek sira ne’e no hamos kanu matan ne’ebe oras ne’e intipidu hela.

 

 

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login