Membru Husi CTI Hala’o Sorumutu Hodi Koalia Konaba Rekursu Tasi

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Elsio Jong/INFO-MAP

Dili- Membru Coral Triangle Initiative (CTI) kompostu husi Nasaun neen, hanesan Indonésia, Malaysia, Papua Nuguine,Salomon Island, Philipina Timor-Leste no mos parseiru Dezenvolvimento USAID, hala’o sorumutu durante loron lima nia laran hodi koalia konaba rekursu sira ne’ebe maka iha tasi laran.

Tuir Diretor Jeral Peskas, Acacio Guterres esplika katak, Atividade ne’e hahu iha dia 24 no sei remata iha dia 28 de junho semana ne’e. objetivu husi sorumutu ida ne’e atu  fahe ideia ba malu hodi bele halo jestaun atu bele aproveita ita nia rekursu ne’ebe maka besik liu ba iha ekosistema ninian. Atividade ne’e hahu iha loron Segunda no sei remata iha Sexta feira semana ne’e, iha Maubara room Timor Plaza.

“Tanba ne’e maka Nasaun sira ne’e hamutuk atu bele hare aprosimsaun konaba ekosistema ne’ebe maka iha, atu bele hetan sustentabilidade ba iha futuru.Topik ne’ebe importante iha enkontru ne’e maka oinsa atu hare hodi bele aproveita didiak ita nia riku soin sira iha tasi laran ho aprosimasaun ekosistema atu bele esplora ita nia rikusoin ne’ebe maka iha atu oinsa maka ita bele aproveita ita nia rekursu ne’ebe iha valor ekonomiku. Karik ikan ki’ik oinsa maka ita rezerva, no ikan sira ne’ebe maka tuir lei bandu, atu ita bele jere didiak ita nia rikusoin hirak ne’e.” tenik DJ Acacio

 Fotografia/Elsio Jong/INFO-MAP

Iha fatin hanesan,  Diretora Misaun USAID, Diana B. Putman hateten katak, Nasaun neen husi Nasaun inisiativa Triangulu ahu ruin ne’ebe maka fahe hanoin ne’ebe hanesan, entre sira iha rai ne’ebe kapas no paizajen ne’ebe furak iha mundu. Diversidade iha tasi husi Nasaun ne’e nian kapas tebes, no oferese oportunidade ba risku ekonomia liu husi regulasaun diak ba peska no turizmu. Ezemplu hanesan Timor-Leste, hatudu ona iha estudu barak husi Estadus Unidus nia Nasional Oseanu no Administrasaun Atmosfera nu’udar biodiversidade iha planeta ne’e.

“Dezafiu sai ona hanesan parte ida ba Nasaun Jovem Timor-Leste. Susesu husi krize ne’ebe naruk ba hetan independensia no esforsu ba reklama nasaun nia soberania ba rezerva mina hanesan ezemplu rua hodi hatudu Timor-Leste nia hakarak no hanoin ba ninia destinu. No ne’e hau konfiansa bo’ot ba proteje no maneja rekursu natural ne’ebe kritiku katak iha ambiente marina iha ne’e.” katak Diana

Nia informa, Estadus unidus  nudar parseiru forte ho Nasaun inisiativa Triangulu ahu ruin nu’udar Diretora USAID nian, nia bele hatete katak sira iha komitmentu ba parseiru ho timor-Leste hodi dezenvolve nasaun ne’ebe forte no saudavel ho diversidade ekonomia no ambiente ne’ebe prosperu.  Proteje ekosistema marina importante tebes ba susesu sira nia parseria kuandu Timor-Leste bele dezenvolve peska ne’ebe sustentavel no industria turizmu ne’ebe foun katak loron ida bele aumenta dollar miliaun ba ekonomi Nasaun nian. (TYFA)  

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login