Projeitu Hapas Asina Akordu fundus ki’ik Ho Grupu Benifisiariu 9 iha Munisipiu Ainaro

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/E 

Ainaro- Ministériu Agríkultura no Peskas liu hosi projeitu Hasa’e Produsaun Agrikultura Sustentavél (HAPAS) asina akordu fundus ki’ik ho grupu benifisariu hamutuk 9 hosi suku Manutasi, liu hosi apoiu fundus ne’e atu hadia moris tanba moris diak la’os hosi milagre no karidade maibé atu moris diak tenki liu hosi servisu maka’as, serimonia asina akordu ne’e hala’o iha loron tersa-feira(18/8) Salaun enkontru Komite Jestaun Basias Hidrografika Posto Administrativu Ainaro.

Sekretáriu Jerál MAP hanesan mós diretór ba Projeitu Hapas César José da Cruz, salienta katak, grupu benifisiariu sira ohin asina akordu kona-ba fundus ki’ik ne’e prontu ona atu hala’o atividade tuir idak-idak nia proposta iha futuru sei hadia moris iha munisipiu Ainaro liu-liu iha suku manutasi tanba liu hosi kria grupu ne’e bele servisu hamutuk ikus mai sei hetan osan hosi atividade refere no bele sustenta ekonomia familia nian.

Nia relata katak, Sekretariadu hamutuk ho komite basias hidrografika no program ofisial Ainaro tenki aselera proposta grupu benifisiariu iha munisipiu tanba atividade iha Ainaro lao tarde liu kompara ho basias hidrografika sira seluk,munisipiu seluk iha area basias hidrografika grupu balun koilleta ona no balun hein atu koilleta maibé Ainaro foin mak atu tama ba fase dahuluk nian.

Grupu barak liu mak iha Ainaro neduni husu ba grupu sira atu susesu ou lae ne’e iha ita bo’ot sira nia liman inklui iha presidente komite nian, neduni grupu sira tenki produs buat ne’ebé mak merkadu presija no labele halo buat ne’ebé mak ema la presija atu nune’e imi bele hetan rendimentu ne’e lalais.

Nia mós husu ba grupu sira katak hakiak ikan tenki ho kuntintidade ne’ebé maka boot atu nune’e iha koilleta dahuluk bele hatudu duni rezultadu tanba fundus ba grupu ne’eb’e maka atu hakiak ikan ne’e boot liu, bainhira konvida boot sira mai mai halo koilleta hatudu imi nia servisu rezultadu hosi imi nia servisu maka’as duni.

Ikus liu sekjer mós agradese ba grupu sira tanba hein apoiu fundus ne’e kleur maibé ohin loron asina ona akordu neduni iha tempu badak fundus sei to’o iha grupu sira nia liman atu nune’e bele implementa ona atividade iha aldeia idak-idak, banhira grupu ida mak la konsege iha rezultdau hosi atividade grupu refere sei hapara no sei troka ba grupu foun neduni grupu sira servisu tenki ho konsiensia atu bele hetan duni rezultadu iha futuru.

Fotografia/E

Iha fatin hanesan, Adminitradór postu Ainaro, Nazario de Araujo iha nia esplikasaun katak, grupu 9 ne’ebé mak ohin asina ona akordu sai ezemplu ba grupu sira seluk ne’ebé mak seidauk to’o iha fase ida ne’e tanba grupu sira ne’ebé maka hetan apoiu fundus ki’ik ida ne’e hanesan responsabilidade boot ida ne’ebé mak imi simu neduni grupu sira tenki hala’o servisu ho didiak atu une’e ikus mai sei hetan rezultadu ne’ene maka diak.

Benifisiu hosi atividade ne’e ba imi nia familia, ba imi nia aldeia no suku no ba sosiadade tomak iha ita boot sira nia suku, grupu sira tenki iha kooperesaun ne’ebé mak diak no iha trasparensia tanba grupu barak uluk ajensia barak-barak mai forma ohin loron laiha kontinuasaun no laiha rezultadu no lakon le’et de’it maibé apoiu fundus ki’ik hosi Hapas ne’e atu hadia ekonomia uma laran no atividade ne’e tenki sustentabilidade iha futuru”. Tenik Nia

Nia informa liu tan, Fundus ne’ebé mak imi atu simu ne’e hodi hatutan imi nia moris, nia mós husu ba grupu sira katak grupu sira ne’e tenki hanesan banin atu bele hatudu nia morin tanba banhira hatudu buat ne’ebé maka diak ne’e atu nune’e sai ezemplu ba ema seluk ka grupu seluk bele halo tuir, ema mos sei louva suku manutasi tanba nia grupu sira iha duni rezultadu ne’ebé maka positivu.

Ho apoiu ida ne’e mai ita servisu hamutuk atu bele tane agrikultura atu nune’e ita -nia povu sira iha Ainaro ne’e han tuir standar katak han tenki iha modo oin rua ka tolu labele han ho modo oin ida de’it.

Manuela da Silva Caldas nuda’ar Xefe suku Manutasi , senti kontenti no agradese tanba grupu benifisiariu hamutuk 9 hosi suku manutasi asina ona akordu kona-ba fundus ki’ik ho Ministériu Agrikultura liu hosi projeitu HAPAS neduni husu ba grupu sira katak durante ne’e ita hein kuaze tinan ida maibé ohin hetan ona rezultadu neduni iha tempu badak sei simu fundus ki’ik atu bele implementa atividade iha area hortikultura, peskas no pekuaria neduni husu ba grupu sira tenki haka’as an atu servisu nune’e bele hetan rezultadu ne’ebé maka diak no hetan rendimentu hosi atividade ne’e rasik atu bele sustenta ekonomia uma laran.

Nia mós hatutan, grupu hala’o atividade hakiak ikan be’e midar ka aqikultura iha 6, grupu hakiak karau iha 1 no hortikultura kuda modo iha grupu 1, neduni grupu sira tenki iha konsensia atu bele servisu hamutuk maibé sekuandu grupu hirak ne’ebé mak simu tiha fundus ki’ik mak la halo servisu maka grupu ne’e sei para no sei troka grupu foun tanba ema barak mós hakarak atu hala’o atividade hirak ne’e tanba banhira grupu sira susesu ita hotu sei kontenti.(E”S)

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login