Hapas Apoiu Orsamentu $. 12 mill Ba Grupu Benifisiariu Zumalai

Estrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativaEstrela inativa
 

Fotografia/Media.Gab.M/MAP

Atu hasa’e produktividade agrikultura sustentavél iha área hortukultura, peskas no pekuaria, projeitu Hapas entrega fundus ki’ik ho total orsamentu $. 12 mill ba faze dahuluk ba grupu benifisiariu hamutuk neen ( 6) liu husi Ministru Agríkultura no Peskas Pedro Reis, hafoin kolleta batar  iha suku Raimeia, postu administartivu Zumalai.

 Fundus kiik ne’ebé apoiu husi hapas ne’e hodi hadia grupu sira nia moris liu hosi atividade idak-idak tuir proposta ne’ebe mak sira submete. Nune’e diretór Servisu Agríkultura Munisipiu Covalima, Zeverino Amaral Guterres iha nia intervista hateten, atividade entrega fundus ki’ik ba grupu benifisiariu  hamutuk grupu 6 ne’e bazeia ba akordu ne’ebé mak sira asina foin lalais  ne’e entre Ministériu Agrikultura ho grupu benefisiariu.

Diretór ne’e hateten, munisipiu Covalima iha suku ida de’it mak sai área alvu ba basis hidrografiku iha suku Raimea ho nia aldeia 4 maka hanesan Aldeia Loro, Uma Klaran, Oebaba no Beilaku, no mós grupu benifisiariu aldeia 3 mak hetan ona fundus ki’ik iha fase dahuluk no hela grupu ida mak seidauk hetan maibé proposta hahú prosesu verifikasaun  no tempu badak sira sei hetan fundus refere.

Fotografia/Media.Gab.M/MAP

xefe suku Raimea postu adminitrativu zumalai, Januario Gomes Nahak, hateten suku Raimea iha aldeia 4  mak sai alvu  iha basis hidrografiku Be Lulik Covalima, grupu sira ne’e hala’o atividade oin-oin tuir proposta ne’ebé maka hatama.

“ Ha’u mós agradese ba guvernu  liu hosi programa Hapas tanba ho planu ida ne’ebé  mak di’ak maibé ba grupu sira ne’ebé mak simu fundus ki’ik ne’e tenke utliza halo didiak tanba bainhira laiha rezultadu hosi ativdade ne’e sira sei taka dalan ba grupu seluk atu hetan apoiu fundus ki’ik ne’e hodi hadia sira nia moris” hateten xefe suku ne’e.

Xefe suku husu ba grupu ne’ebe simu ona fundus faze dahuluk atu  hatudu rezultadu di’ak nune’e labele taka dalan ba grupu seluk atu hetan fundus refere. Bainhira rezultadu la di’ak maka Hapas sei hapara sira nia apoiu, nune’e  xefe suku husu ba grupu benefisariu sira atu bele utiliza fundus ne’e ho di’ak nune’e bele hadia ekonimia familia nian no bele muda sira nia moris liu hosi atividade hortikultura, pekuaria no peskas inklui mós floresta. No nu’udar autoridade lokál sei kontinua akompaña nafatin grupu sira ne’e atu bele  susesu iha futuru.

Iha fatin hanesan Aliansa dos Reis Fernades hanesan xefi grupu Halibur Joventude suku Raimea hateten, membru grupu  hamutuk ema nain 15 feto 5 no mane 10 mak  sei hala’o atividade grupu nian no  orsamentu ne’ebé  grupu hetan ho totál kuaze $.5 mill resin ba faze dahuluk no orsamentu halo prepasaun ba floresta  no prepara rai ba aárea hortikultura nian.

 Nia sente kontente tanba nia grupu bele hetan fundus ne’e “Ha’u senti kontenti tanba bele hetan Fundus ki’ik ne’e maske ami hein kleur maibé ohin ami hetan ona rezultadu no  ami sei uza osan tuir ami nia proposta tanba fundus ne’e  sei ajuda ami nia familia uma laran  no mós iha grupu laran tanba osan ne’e ami sei uza ba kuda modo no ai-horis seluk tan ne’e ami sei faan no osan ami sei selu ba labarik sira nia eskola” katak, (E”S)

 

 

 

Parseiru ho

© 2023 Ministeriu Agrikultura no Peskas. All Rights Reserved. Designed by IT MAP

Search

Login